|
Koolitus on suunatud noorsootöötajatele
Koolituse taotlusteks on:
* Analüüsida sotsiaalse sidususe* põhimõtete toetamist noorsootöös;
* Toetada noorsootöötaja valmisolekut tegeleda mitmekesisusega ning toetada sellega seotud väärtuste arenemist noortes;
* Parendada noortega töötavate inimeste pädevusi tööks mitmekesisusega praktiliste väljundite, meetodite ja oskuste läbi.
Koolitus algab 13.05. kell 11:30 (saabumine 11:00) ning lõppeb 15.05. kell 16:00
Koolitusele kandideerimine lõppeb 02.05.2010
Koolituse taotlusteks on:
-
Analüüsida sotsiaalse sidususe* põhimõtete toetamist noorsootöös;
-
Toetada noorsootöötaja valmisolekut tegeleda mitmekesisusega ning toetada sellega seotud väärtuste arenemist noortes;
-
Parendada noortega töötavate inimeste pädevusi tööks mitmekesisusega praktiliste väljundite, meetodite ja oskuste läbi.
Kolmepäevasel koolitusel keskendutakse mitmekesisuse kui sotsiaalse sidususe* alustala väärtustamisele noorsootöös. Üheskoos arutletakse: mis on mitmekesisus, kuidas see väljendub kaasavas noorsootöös ja veelgi enam, kuidas suunata noori mitmekesisust väärtustama?
Koolitus koosneb tinglikult kolmest osast:
-
Noorsootöö ja noorsootöötaja roll mitmekesisuse väärtustamises? - keskendume noorsootöö eesmärgile - sobiliku kasvulava loomine noorele; seejuures vaatame ka iseenda väärtuste kujunemislugu noorsootöötajana;
-
Mitmekesisus noorsootöös!? - kas kaasav ja mitmekesisust toetav noorsootöö on vaid idealistlik maailmavaade või hoopis argipäev? Mida teame erinevate noorte reaalsusest? Kes ja miks jääb meie vaateväljast/noorsootööst eemale?;
-
Praktiline väljund - Kuidas ja milles mitmekesisuse toetamine noorsootöös väljendub, erinevad praktilised lähenemised ja meetodid; head näited nii Eestist kui kaugemalt.
*Sotsiaalse sidususe all mõistame 2001 aasta Eesti Inimarengu Aruandes väljatoodut:
"Sotsiaalne sidusus eeldab, et ühiskond ei ole mitte lihtsalt indiviidide agregaat, vaid on teatud tervik, mille osade vahel eksisteerib piisav huvide ühisosa. See ei tähenda vastuolude või isegi konfliktide puudumist gruppide või indiviidide vahel, vaid ühiskonna erinevate osade ühendamist tervikuks viisil, kus erinevused ei kao, vaid arenevad laiemaks ühtsuseks. Taoliselt kujunenud laiem ühtsus sisaldab nii konflikte kui ka ühishuve, kusjuures viimased domineerivad." (EIA 2001)
|
