|
Eesti õpilasesinduste liidu (EÕEL) esimees Sille Lukk õpib praegu 12. klass is ning aseesimees ja avaliku poliitika juht Kristo Peterson lõpetab põhikooli. Mis organisatsiooni nad esindavad ja mis on nende eesmärgid?
Mis on EÕEL-i eesmärk?
Sille: „Meie siht on seista õpilaste ja õpilasesinduste huvide eest. Me toetame neid, pakume koolitusi, et arendada koolisisest demokraatiat. Teiselt poolt püüame viia läbi õpilaspoliitikat, et ka õpilased saaksid öelda neid puudutavatesse hariduspoliitilistesse otsustesse sõna sekka."
Paljudes koolides on oma õpilasesindus, milline on teie suhe nendesse?
Kristo: „Iga kooli õpilasesindus esindab siiski oma kooli õpilaste mõtteid ja soove. Seevastu EÕEL-il toimuvad kaks korda aastas suuremad üritused - üldkoosolekud -, kus võtame vastu uusi seisukohti ja otsuseid, mis on aruteludes sündinud. Iga liikmeskooli õpilasesindus saab saata sinna oma esindaja."
Kuid ei pea?
Kristo: „Ei pea. Me seisame siiski tugevalt selle eest, et tekitada neis huvi riikliku teema vastu. Koolitades õpilasesindusi näiteks meeskonnatöö või esinduse tegevuse teemadel, proovime alati tuua sisse ka arutelusid aktuaalsetel teemadel. Usume, et õpilased peaksid teadma, mis toimub hariduspoliitikas neid puudutavatel teemadel."
Ma saan aru, et te olete siis koordineeriv või nõuandev organ, te ei loo õpilasesindusi, ei lähe kooli ega ütle, et tehke nüüd endale esindus?
Kristo: „Näiteks eelmisel nädalal läksime Audentesesse, kus praegu veel esindust ei ole, võtsime aktiivsema seltskonna kokku ja veetsime nendega päeva, aidates panna õpilasesindusele alust."
Kui palju on õpilasesinduste liidus aktiivseid liikmeid, kui suur see organisatsioon reaalselt on? Kas iga õpilasesinduse liige on automaatselt esinduste liidu liige?
Sille: „Üldiselt liituvad meiega siiski õpilasesindused ja kuna õpilasesinduste koosseis pidevalt muutub - kes tuleb gümnaasiumi ja kes lahkub -, pole meie liikmed üksikisikud, vaid kool."
Kristo: „Meie liikmed on 187 kooli õpilasesindused. On avaliku poliitika, avalike ja rahvusvaheliste suhete töörühmad, mille liikmeks ei pea olema esindused, vaid saavad olla õpilased, kellel on tõsine huvi avaliku poliitika vastu."
Kuidas koolid suhtuvad õpilasesindustesse ja nende loomisesse?
Sille: „Iga päevaga üha paremini. Mõistetakse, et meie oleme need, kelle jaoks kool on ja kelle arvamus kooliküsimustes on väga oluline."
Kristo: „Siinkohal tahan lükata ümber arvamuse, et meie eesmärk on teha õpilase elu võimalikult lihtsaks. Usun, et õpilasesindajad suudavad mõelda natuke laiemalt - mis on noorele kõige kasulikum. Meie seisukoht pole kindlasti see, et kaotame koolis õppimise või paneme kooli täiesti kinni."
Kuidas õpilasesinduste liit funktsioneerib ja kuidas seda rahastatakse?
Sille: „Peamine rahastaja on haridus- ja teadusministeerium."
Kristo: „Meie põhiline eelarveraha allikas on noorteühenduste aastatoetus. Sellest saame maksta kinni paari palgalise töötaja töötasu ning viia läbi põhikirjas sätestatud tegevust. Põhieelarve kõrvalt toetavad meie tegevust fondid. Praegu on meil tegemisel kaks projekti näiteks Kodanikuühiskonna sihtkapitaliga. Oleme teinud väga head koostööd hasartmängumaksu nõukoguga."
Kas ja kuidas rahastatakse koolide õpilasorgaisatsioonide tegevust? Ütlesite, et toetate ka kooli õpilasesindusi, kas see tähendab ka rahaga toetamist?
Sille: „Pigem toetame teadmiste ja oskuste arengut."
Kristo: „Tänavu me tõesti rahaga ei toeta. Kõigil on võimalused vähenenud ning paar meie suuremat eraettevõttega tehtud koostöölepingut said otsa."
Kui suur peaks olema õpilase kaasatus haridusotsuste tegemisse. Kas kusagil on piir, kust õpilane võib arvata, kuid tema otsustusõigus peaks lõppema?
Sille: „Meie kohustus on teha õpilase sõna kuuldavaks. Võib-olla ei oska me tõesti detailides öelda, kuidas midagi teostama peab, selle jätame spetsialistide pädevusse. Samas küsimuses, kas valikaineid peaks olema rohkem või vähem, tuleks meid kuulda võtta."
Kui palju peaks siis valikaineid olema?
Sille: „Rohkem."
Kristo: „Õpilasel peaks olema suurem võimalus kujundada oma haridusteed."
Kuidas olete jõudnud hariduse üle otsustajate ringi - käite näiteks kultuurikomisjonis? Kas nende kutsel või on see teie enda töö tulemus?
Kristo: „Ma arvan, et huvi on olnud mõlemapoolne. Meie tahame, et õpilaste mõtted jõuaksid otsustajateni, ning seal tahetakse kaasata kõiki asjaosalisi."
Miks nad kaasavad?
Sille: „Seadusemuudatused, mida kultuurikomisjon või HTM teostavad, puudutavad ehtsaid õpilasi."
Kuidas tunnete ennast selliste üpris massiivsete ja hämarate jõujoontega poliitiliste jõudude vahel?
Kristo: „Ma arvan, et üldjuhul nähakse meis arvestatavaid partnereid. Tihti tulevad just õpilastelt säärased uuendusideed, mille peale eluaeg hariduses olnu ei pruugi mõeldagi."
Kas teil pole tekkinud hirmu, et teie kaasamise põhjus on PR?
Sille: „Kindlasti on meid vahel ära kasutatud, öeldes, et „õpilased arvavad ju ka nii"."
Kristo: „Kuna meid võetakse arvesse, ei usu ma, et see on ainult PR."
Milline teie väljapakutud idee on kusagile seadusesse pandud?
Kristo: „Näiteks see, et uue süsteemi järgi peab keskkoolis kolme aasta jooksul tegema eksamitele lisaks ka uurimistöö. See on selleks, et koolis oleks ka suhtlemispoolt."
Sille: „Kuigi valikainetes pole drastilist muudatust toimunud, on meie mõtteid kuulda võetud ja midagi on muutunud. Õpilaste valikuvabadus tunnivalikul suureneb. Õpilased on valikainete seas juba pikka aega oodanud selliseid huvitavaid aineid nagu ettevõtlus- või karjääriõpe."
Millisena näete oma positsiooni avalikkuse silmis. Kuidas teisse suhtutakse?
Sille: „Suhtumist, et õpilased ei peaks õppetöö sisu küsimustes kaasa rääkima, kumab kahjuks natuke läbi. See on mõistetav, sest oleme veidi nooremad ja vähem kogenenud kui mõned teised inimesed. Siiski jään oma seisukoha juurde, et õpilasi peab kuulda võtma."
Mida ütlete neile kriitikutele, kes ütlevad, et EÕEL ei esinda õpilaste, vaid oma liikmete arvamust?
Sille: „Sellist juttu võib kuulda iga organisatsiooni kohta. Meil on kaks korda aastas suuremad üldkoosolekud, kus oleme kaks-kolm päeva ninapidi koos ning võtame vastu tähtsaid otsuseid. Korraldame regulaarseid töögruppide koosolekuid, mille järel tekivad meil teatud paberid ja seisukohad. Üldjuhul põhinemegi dokumentidel, mis on tekkinud koosolekute või selliste seminaride tulemusena."
Kui nüüd on olemas dokumendid ja on vaja need ellu viia, peab teil olema mingi mõjukus. Mismoodi need siis lõpuks läbi surutakse? Mis juhtub näiteks, kui HTM otsustab, et tema enam õpilasi kuulda võtta ei taha?
Sille: „Sellist olukorda pole meil õnneks senini olnud."
www.opleht.ee
|
