|
Kolmapäeval toimus Valgamaa noortevõrgustiku loomise lõpuseminar.
Projekti eest-
vedaja Marek Mekk, kes on ka MTÜ Sebra Koolitused üks
juhtidest, mainib muu hulgas, et koostöö puudumine toodi teravalt välja
juba möödunud aastal.
Mida andis Valgamaa noortevõrgustiku loomine?
«Näiteks valmis Valgamaa noorteportaal Tankla.net, mis on üles ehitatud
nii, et sealt leiab uudiseid, karjääriinfot ja ülevaadet noorsootööst.
On ka väike meelelahutusnurk. Portaali külastatavus on ületanud kõik
ootused: kui esialgu sai selleks piiriks, millega rahul võiks olla,
loodetud 2000 külastajat, siis seisuga 28. juuni oli selleks arvuks 10
565. Kokku on portaali külastatud 151 775 korda.
Võrgustiku loomise käigus saadi esmakordselt ühise laua taha suur hulk
noorsootööasjalisi. Teiste abiga valmis Valgamaa noorsootöö
arengustrateegia 2009–2020 ja nagu seminarilt ka kuulda oli, siis seda
juba kasutatakse ning paljud tegevused, mis seal kirjas, on juba
algatatud. Strateegia töörühma kokkusaamisi oli kokku kuus, kuid lisaks
otsiti ideid ka kahelt eelnevalt seminarilt.
Aprillis 2010 asutati Valgamaa noorsootöötajate katusorganisatsioon –
MTÜ Valgamaa Noorsootöökeskus Tankla, et noorsootöötajatel oleks
üksteisest tuge ja et algatada suuri ühisprojekte ning kosta noorsootöö
valdkonna eest Valgamaal tervikuna. Juba sellel suvel, 2.–3. augustil,
toimub Kakulaanes maakonna esimene noortekeskuste suvekool, mida ühiselt
organiseeritakse.
On toimunud hulk koolitusi, millest oli kasu nii noortega tegelejatel
kui ka noortel enestel.»
Mis oli noorsootöö senine suurim miinus?
«Eelnevalt toiminud noorsootöö struktuuri suurim miinus oli koostöö
puudumine eri osapoolte ja huvigruppide vahel ning maakondliku
koordineerituse nõrkus. Koostöö puudulikkus toodi väga teravalt välja
möödunud aastal 11.–12. septembril Valga maavalitsuse läbi viidud
noorsootöötajate arenguümarlaual toimunud arutelude käigus.
Põhiprobleem Valgamaal on kesine organiseeritus ja olemasolevate
noorteühenduste omavahelise suhtluse puudumine, mis pärsib nende
võimekust algatada suurprojekte ning mõjutada kohalikku poliitikat
noorte huvidega arvestama.
Antud projekti eelkäijaks on olnud MTÜ Valgamaa Partnerluskogu
strateegia «Noorte võimalused maal», mille käigus alustati maakondlikku
noortevõrgustiku loomist. Selle tegevusse kaasati kokku 25 noort Valga
maakonna maapiirkondadest.
Liikmetele viidi läbi koolitusi ning toimus õppereis, mille käigus
tutvusid noored Kagu-Eesti noortekeskuste tegemistega. Tulemusena
selgus, et noored ja noortejuhid on väga huvitatud võrgustiku loomisest
ja selle tegevuses osalemisest.
Valgamaal on noorsootöö tegevus arenenud piirkonniti väga erinevalt
ning selle tase on ebaühtlane. Maakonna noorsootöötajate arenguümarlaud
tõi välja, et väga suured lõhed eksisteerivad nii omavalitsuste sees
olevate asulate kui eri omavalitsuste vahel, viies regionaalse tasakaalu
paigast ära.
Kohalikud noorsootööstruktuurid ja infrastruktuur (noortekeskused,
-toad jms) olid maakonna lõikes väga ebaühtlaselt jaotunud, jättes
mitmed piirkonnad noorsootöö teenindusalast kõrvale.
Selleks, et anda tuge piirkondadele, kus noorteorganisatsioonid
puuduvad täielikult, ja aidata areneda olemasolevatel, oli vaja luua
eraldiseisev efektiivne maakonna noorsootöö sotsiaalne infrastruktuur,
mida juhib mittetulunduslik katusorganisatsioon. Samuti tuli koostada
Valgamaa noorsootöö arengustrateegia, mis annab tegutsemisele
järjepidevuse ning kindla suuna.»
Kuidas edenes rühmatöö? Millised olid ülesanded ja kui edukalt
need lahendati?
«Rühmatöö ülesanne oli kokku leppida, kes teostab strateegia seiret.
Ühiselt leiti, et kokkukutsujaks ja peamiseks vastutajaks saab ja peab
olema Valgamaa peaspetsialist noorsootöö alal. Panustama peaksid aga ka
erinevad osapooled: töörühm peaks kohtuma vähemalt kaks korda aastas, et
teha vahehindamine. Aastas vähemalt korra peaks toimuma üks suurem
strateegiaseminar.
Samuti leiti, et seire eest peaksid vastutama vastloodud
noorsootöötajate katusorganisatsioon ja MTÜ Valgamaa Partnerluskogu, kes
oli ka projekti algataja.»
Kes olid rahastajad?
«Projekti rahastaja oli Vabaühenduste Fond – Norra, Islandi ja
Liechtensteini poolt Norra ja Euroopa Majanduspiirkonna
finantsmehhanismidest rahastatud toetusskeem.»
Kui palju oli seminaril osalejaid?
«Lõpuseminaril osalejate arv jäi küll natuke kesiseks ning kohal oli
veidi üle 20 inimese. Kuid õnneks ei seganud see eesmärki ja tulemust.
Aitäh siinkohal neile, kes panustasid ja kohale tulla said.»
Kas noortevõrgustiku loomisel on olnud ka takistusi?
«Kõige raskem oli tähtaegadest kinnipidamine ning sobivate kuupäevade
leidmine, kuna noorsootööga tegelejad on enamasti väga hõivatud
inimesed. Sellest hoolimata said kõik tegevused läbi viidud. Õnneks ei
olnud Vabaühenduste Fondi jaoks esikohal mitte kuupäevad, vaid ikka
tegevus ja sisu.»
Kas nüüdseks on Valgamaa noortevõrgustik valmis?
«See on pidev protsess. Teadupärast inimesed liiguvad, vahetavad
ameteid või kolivad, seega tuleb võrgustikuga järjepidevalt tegeleda.
Praeguseks on protsessiga seotud 55 asjalist pluss terve ports asjalikke
noori.»
www.valgamaalane.ee
|
